Hommikul piiril: mõtlesin, mida need väikesed Haiti poisid seal nii vara tegid?
See on põgenikelaagri lähedal, kus elavad maavärinas kannatanud inimesed. Haiti on erakordselt noor maa ning lapsi on lihtsalt uskumatult palju. Kurb reaalsus on aga see, et suurem osa neist koolis ei käi.
Selle projekti eesmärk oligi just lastele ja noortele pakkuda kohta vaba aja veetmiseks ning neid võimaluse korral ka õpetada.
Haiti vaated on tegelikult imeilusad: troopiline loodus on imeline.
Kokkuvõttes võin kindlalt väita, et Haitil käimine tegi mind paremaks inimeseks ning andis palju uusi ideid tulevikuks. Tõesti, Haiti on üks vaesemaid ja problemaatilisemaid riike maailmas, kuid selliste riikide ümber keeravate arenguküsimuste lahkamine tundubki mulle praegu kõige huvitav tegevusala. Kõik ei tule ometi niisama kergelt, ning alati peab Sokratese kombel tunnistama, et me teame väga vähe ja meil on õppida veel väga palju, kaasa arvatud inimeste ja ühiskondade vahelise sotsiaalse suhtluse mõistmisel. Hoolimata majanduskriisist ja jätkuvast raskest olukorrast Euroopas peame nendele probleemidele tähelepanu pöörama.
Haitil elab praegu ligi 11 miljonit inimest vaid 27 000 ruutkilomeetril, mis on niisiis kõvasti väiksem kui Eesti. Mõne aasta taguse statistika kohaselt (enne maavärinat) peab 75 % rahvastikust ära elama alla 2 dollari päevas, peaaegu 50 % inimestest aga koguni alla 1 dollariga. Hinnad võivad olla ükskõik kui odavad, aga mõelge, milline võiks olla elu, kui teie kuueelarve on umbes 35 eurot, mida peate jagama 9 pereliikmega? Lisanduvad muud näitajad, nagu laste alatoitlus ning HIV krooniline levik. Koolis käib ehk 20-30 % lastest. Vägivald on paljudes elualades ennast täielikult sisse seadnud. Ning sellele lisandus veel maavärin, kus hukkus ligi 230 000 haitilast.
Esimese neegerorjade poolt välja kuulutatud vabariigi ajaloos on olnud niipalju sõdu ja riigipöördeid, et neid ei oska kokku lugeda keegi. Ning eriti kummaline on paradoks, et peale Papa ja Baby Doc Duvalieri režiimi lõppu ning demokraatia kehtestamist 1990. aastatel on riik majanduslikult liikunud täielikus allakäiguspiraalis. Rahvusvaheline arenguabi on suures osas olnud erakordselt ebaefektiivne: ei saa öelda, et raha ei oleks vaesteni jõudnud, kuid see pole lihtsalt suutnud tekitada impulssi arenguks. Ning selles ei ole süüdi ainult Haiti eliidi korruptsioon, vaid mitmed muud abiga seotud probleemid, millele rikkad riigid siiani tähelepanu pole pööranud.
Siiski räägitakse nii Haitil kui ka siinsamas Dominikaani vabariigis erinevatest lahendustest, mis väikesid lootuskiiri pakuvad. Üle 1,5 miljoni haitilase on aastate jooksul Dominkaani vabariiki põgenenud. Ning umbes sama hulk elab neid USAs, Kanadas ning Euroopa riikides. Huvitav on see, et haiti immigrandid on välismaailmas näidanud üles erakordset töökust ja visadust ning on tihtipeale suutnud vaesusest välja rabeleda. Nende rahasaadetised on paljudel nende pereliikmetel kodumaal võimaldanud ellu jääda. Ka rahvusvaheline kogukond on ilmselt võimeline palju tegema, ning selle kallal tuleb edasipidi töötada.
No comments:
Post a Comment